
Lost and Found: Kalev's Icy Adventure with His Lucky Hat
FluentFiction - Estonian
Loading audio...
Lost and Found: Kalev's Icy Adventure with His Lucky Hat
Sign in for Premium Access
Sign in to access ad-free premium audio for this episode with a FluentFiction Plus subscription.
Taevaskoja oli mattunud valge lumevaibaga.
Taevaskoja was covered with a white snow blanket.
Kõrged liivakivikaljud, mille külgedel rippusid jääpurikad, särasid lõikava külma päikese käes.
The high sandstone cliffs, with icicles hanging from their sides, glistened in the piercing cold sunlight.
Kalev, kellele meeldis siinseid imelisi vaateid nautida, jalutas mõtlikult metsarajal.
Kalev, who enjoyed admiring the magical views here, walked thoughtfully along the forest path.
Ta kandis oma lemmikmütsi, mida pidas õnnemütsiks.
He wore his favorite hat, which he considered his lucky hat.
Kuid äkitselt tõstis tuul üles ja Kalevi müts lendas pea pealt minema.
But suddenly the wind picked up, and Kalev's hat flew off his head.
Üleliia kärmelt jooksis ta tuule viidud mütsile järele, kuni see peatus sügavas lumehangis.
He ran after the wind-blown hat with unusual speed until it stopped in a deep snowdrift.
Kalev heitis appi minekuks pilgu ringi, kuid metsa oli vaikne ja üksildane.
Kalev glanced around for help, but the forest was quiet and lonely.
"Müts, sa oled ju mu õnnemüts," pomises Kalev ja kiirustas edasi lumehange poole.
"Hat, you're my lucky hat," muttered Kalev and hurried towards the snowdrift.
Kuid mida lähemale ta jõudis, seda sügavam tundus lumi.
But the closer he got, the deeper the snow seemed.
Eemalt hakkas tasapisi paistma turismigrupp.
In the distance, a group of tourists began to appear slowly.
Kalev ei tahtnud seal lumehanges abitu ja naerualusena seista.
Kalev didn't want to stand helpless and laughed at in the snowdrift.
Ta pidi mütsi kiiresti tagasi saama.
He needed to retrieve the hat quickly.
Ta mõtles, kas peaks sügavamale lumme astuma, kuid siis märkas maas pikka oksa.
He wondered whether he should step deeper into the snow, but then he noticed a long branch on the ground.
Ta sirutas selle ettevaatlikult üle lume.
He cautiously reached it over the snow.
Kalev kinnitas oksa ümber mütsi ääre ja tõmbas õrnalt.
Kalev fastened the branch around the edge of the hat and gently pulled.
Oks tegi pisikest kaarjupööret nagu kalapüügivarras ning Kalev nautis, kuidas ta müts tasapisi liikus tema suunas.
The branch made a small arc like a fishing rod, and Kalev enjoyed how his hat gradually moved towards him.
Just sel hetkel, kui turistid Saabusid ja kaameraid valmis sättisid, tõstis Kalev mütsi triumfaalselt üles.
Just at that moment, as the tourists arrived and prepared their cameras, Kalev triumphantly lifted up his hat.
Ümbritseva grupi naeratustest ja klõpsavatest kaameratest hoolimata ei saanud Kalev endiselt lumest välja.
Despite the surrounding group's smiles and clicking cameras, Kalev still couldn't get out of the snow.
Ta jäi kinni.
He was stuck.
Õnneks Maarja ja Toomas, vanad klassikaaslased, olid grupiga kaasa tulnud.
Fortunately, Maarja and Toomas, old classmates, had joined the group.
Nad märkasid Kalevi olukorda ja jõudsid temani jooksuga.
They noticed Kalev's situation and ran to him.
"Mida sa seal teed, Kalev?"
"What are you doing there, Kalev?"
naeris Maarja ja ulatas oma käe.
laughed Maarja and extended her hand.
Toomas järgnes ning koos nad tõmbasid Kalevi sügavast lumevangist vabaks.
Toomas followed, and together they pulled Kalev free from the deep snow trap.
Nad puhkesid kõik naerma, Kalev hoides kindlalt oma õnnemütsi käes.
They all burst out laughing, Kalev holding his lucky hat tightly.
"Ma arvan, et ma pean oma õnne jagama," naljatas Kalev, kui nad koos raskest lumest välja rühkisid.
"I guess I have to share my luck," joked Kalev as they trudged out of the heavy snow together.
Vahel on sõprade abi just see, mis on kõige väärtuslikum.
Sometimes the help of friends is the most valuable thing.
Ja seda õppis Kalev sel eriliselt külmal, kuid südamlikult soojal talvepäeval.
And that is what Kalev learned on this particularly cold, yet warmly heartfelt winter day.