
Marek's Snowy Valentine: An Unexpected Encounter
FluentFiction - Estonian
Loading audio...
Marek's Snowy Valentine: An Unexpected Encounter
Sign in for Premium Access
Sign in to access ad-free premium audio for this episode with a FluentFiction Plus subscription.
Karge talveõhtu kattis ülikooli ühiselamu ümbruse lumega.
A crisp winter evening covered the surroundings of the university dormitory with snow.
Mareki tuba oli soe ja hubane, mis tegi õppimise veidi mugavamaks.
Marek's room was warm and cozy, making studying a bit more comfortable.
Kuid sel õhtul ei suutnud Marek keskenduda, mõtted keerlesid magusa Liisa ümber.
But that evening, Marek couldn't concentrate; thoughts swirled around the sweet Liisa.
Lähenes valentinipäev ja Marekil oli plaanis Liisat üllatada.
Valentine's Day was approaching, and Marek planned to surprise Liisa.
Ta oli otsustanud leida kingituse, mis jagaks tema tundeid ilma liiga pealetükkiv olemata.
He had decided to find a gift that would share his feelings without being too forward.
Pärast palju mõtlemist otsustas Marek minna kohalikku toidupoodi hilisõhtul, kui inimesi oli vähe.
After much thought, Marek decided to go to the local grocery store late at night when there were fewer people.
Nii pidi ta vältima ootamatut kohtumist Liisaga, kes oli samuti ühiselamu elanik.
This way, he hoped to avoid an unexpected encounter with Liisa, who was also a resident of the dormitory.
Väljas oli külm, Marek tõmbas mantli tihedamalt ümber ja sisenes poe eredasse valgusesse.
Outside, it was cold; Marek pulled his coat tighter around himself and entered the store's bright lights.
Kitsad vahekäigud olid täidetud kõige vajalikuga: suupisted, meened, postkaardid.
The narrow aisles were filled with essentials: snacks, souvenirs, postcards.
Marek asus kohe otsima midagi erilist - hoolikalt valitud kommikarpi ja kaunist postkaarti.
Marek immediately began searching for something special—a carefully chosen box of chocolates and a beautiful postcard.
Sisemiselt närvis, lootis ta mitte kedagi tuttavat kohata.
Nervous inside, he hoped not to meet anyone familiar.
Ometi märkas ta äkki osturiiulite vahel Kaarelit, nende ühisel sõpra.
Yet suddenly, he noticed Kaarel, their mutual friend, between the shopping shelves.
Kaarel tervitas Marekit entusiastlikult.
Kaarel greeted Marek enthusiastically.
"Nii hilja poes?
"Shopping so late?
Otsid midagi konkreetset?"
Looking for something specific?"
Marek naeratas kohmetult.
Marek smiled awkwardly.
"Jah, otsin Liisale kingitust.
"Yeah, I'm looking for a gift for Liisa.
Aga pole kindel, mida osta."
But I'm not sure what to get."
"Noh, sul on õigus," ütles Kaarel.
"Well, you're right," said Kaarel.
"Midagi lihtsat, aga südamlikku."
"Something simple but heartfelt."
Marek noogutas ja valis välja rooside kujutisega postkaardi ja kvaliteetsed šokolaadikommid.
Marek nodded and picked a postcard with an image of roses and high-quality chocolates.
See tundus ideaalne kombinatsioon - mitte liiga palju, aga samas südamlik.
It seemed like the perfect combination—not too much, but still heartfelt.
Kassas, just kui Marek hakkas makset sooritama, kuulis ta kellegi samme ja tuttavat häält.
At the checkout, just as Marek was about to pay, he heard someone's footsteps and a familiar voice.
See oli Liisa, kes astus rõõmsalt poest sisse.
It was Liisa, who walked gladly into the store.
Marek muutus ärevaks ja pani kinni kingituse, kuid samas teadis, et nüüd on aeg tegutseda.
Marek became anxious and quickly closed the gift, but at the same time, he knew it was time to act.
"See on see hetk," mõtles ta ja kogus lõpuks kogu julgust.
"This is the moment," he thought, gathering all his courage.
Marek astus Liisale vastu ja tervitas teda laia naeratusega.
Marek stepped towards Liisa and greeted her with a wide smile.
"Tere, Liisa."
"Hello, Liisa."
"Oi, Marek!
"Oh, Marek!
Mis sind nii hilja siia toob?"
What brings you here so late?"
küsis Liisa naeratades.
asked Liisa, smiling.
"Ma.. otsisin midagi erilist," vastas Marek ja ulatas Liisale postkaardi ning šokolaadikarbikese.
"I... was looking for something special," Marek replied, handing Liisa the postcard and the box of chocolates.
"Väike kingitus eelolevaks valentinipäevaks."
"A little gift for the upcoming Valentine's Day."
Liisa oli meeldivalt üllatunud.
Liisa was pleasantly surprised.
"Aitäh, Marek.
"Thank you, Marek.
See on nii armas!
It's so sweet!
Jalutame koos tagasi?"
Shall we walk back together?"
Marek oli rõõmus ja kergendust tundes nõustus.
Marek was happy and relieved, agreeing without hesitation.
Tagasiteel ühiselamusse tundis ta, kuidas enesekindlus tema sammudesse lisandus.
On the way back to the dormitory, he felt how confidence filled his steps.
Lõpuks mõistis Marek, et oma tunnete väljendamine oli parim otsus.
Finally, Marek realized that expressing his feelings was the best decision.
Liisa kõrval kõndides tundus talveõhtu vähem külm ja nende teekond tutvuse soojemalt alanud peatükis.
Walking beside Liisa, the winter evening felt less cold, and their journey seemed to begin a warmer chapter of acquaintance.