
From Isolation to Connection: Maarja's Library Encounter
FluentFiction - Estonian
Loading audio...
From Isolation to Connection: Maarja's Library Encounter
Sign in for Premium Access
Sign in to access ad-free premium audio for this episode with a FluentFiction Plus subscription.
Talvine tuul puhus läbi Tartu Ülikooli raamatukogu suurte klaasakende, kuid sees valitses rahulik ja vaikne atmosfäär.
The winter wind blew through the large glass windows of the Tartu Ülikooli library, but inside, a calm and quiet atmosphere prevailed.
Maarja istus ühe laua taga, ümbritsetud raamatutest ja märkmetest.
Maarja sat at one of the tables, surrounded by books and notes.
Ta oli üsna hiljuti Tallinna kolinud ja elu uues linnas tundus talle võõras ning üksildane.
She had recently moved to Tallinna, and life in the new city felt strange and lonely to her.
Katrin, Maarja toakaaslane, oli alati kiire oma tegemistega ja neil polnud palju aega koos.
Katrin, Maarja's roommate, was always busy with her own activities, and they didn't have much time together.
Seetõttu otsustas Maarja veeta rohkem aega raamatukogus.
Therefore, Maarja decided to spend more time in the library.
Ta teadis, et kui ta tahab eksamil hästi hakkama saada, peab ta iga vaba hetke õpingutele pühendama.
She knew that if she wanted to do well on her exam, she needed to dedicate every free moment to her studies.
Maarja tundis samas, kuidas selles lõputus vaikuses jäi tal puudu sõpradest ja toetusest.
At the same time, Maarja felt that in this endless silence, she was lacking friends and support.
Hilistel õhtutundidel hakkab raamatukogu vabanema pingsast keskendumisest.
In the late evening hours, the tense concentration in the library begins to dissipate.
Aga Maarja jaoks oli see kerge muusikakõla, mis köitis tema tähelepanu.
But for Maarja, it was a light melody that caught her attention.
Ühel laual veidi eemal istus Rasmus, rõõmsameelne ja seltskondlik noormees.
At a table a little further away sat Rasmus, a cheerful and sociable young man.
Ta klõbistas vaikselt oma sülearvutil ja märkas, et Maarja pilk ekseles tema poole.
He was quietly typing on his laptop and noticed Maarja's glance wandering in his direction.
Ta naeratas.
He smiled.
"Kuidas läheb?"
"How's it going?"
küsis Rasmus sõbralikult, lükates kõrvale oma noote ja raamatuid, mis olid ilmselgelt seotud tema salajase kirguga - muusikaga.
Rasmus asked kindly, pushing aside his notes and books that were evidently related to his secret passion - music.
"Natuke stressirohke," tunnistas Maarja.
"A bit stressful," Maarja admitted.
"Eksamil on nii palju õppida.
"There's so much to learn for the exam.
Sina?"
How about you?"
"Minul on sama," vastas Rasmus.
"I'm in the same boat," Rasmus replied.
"Aga vahel tuleb lihtsalt hetkeks lõõgastuda."
"But sometimes you just have to relax for a moment."
Nendevaheline vestlus algas tasapisi ja peagi avastas Maarja, et Rasmus jagab temaga palju ühiseid huve.
Their conversation started slowly, and soon Maarja discovered that Rasmus shared many of her interests.
Nad rääkisid muusikast, õpingutest ja elust Tartus.
They talked about music, studies, and life in Tartus.
Maarja tundis, kuidas tema üksindus tasapisi kadumas on.
Maarja felt her loneliness gradually disappearing.
Peagi märkasid nad, et kellaajad olid lausa sulanud öösse.
Before long, they noticed the hours had melted into night.
Oli aeg koju minna, kuid Maarja ja Rasmus ei tahtnud veel lahkuda.
It was time to go home, but Maarja and Rasmus didn't want to leave just yet.
Nad vahetasid telefoninumbreid ning leppisid kokku, et kohtuvad peagi ning võivad koos õppimist ja muusikat edasi avastada.
They exchanged phone numbers and agreed to meet soon and continue exploring studies and music together.
See kohtumine muutis Maarjat.
This meeting changed Maarja.
Tal oli nüüd keegi, kellele toetuda, keegi, kellega jagada oma muresid ja rõõme.
She now had someone to rely on, someone with whom to share her worries and joys.
Ta ei tundnud enam Tartut nii võõrana.
She no longer felt Tartut was so foreign.
See talvine õhtu raamatukogus oli talle uus algus, võimalus tunda end tõeliselt kodus.
That winter evening in the library was a new beginning for her, a chance to feel truly at home.
Maarja astus välja raamatukogust, naeratus näol.
Maarja stepped out of the library, a smile on her face.
Ees oli uus päev, uued võimalused ja uued inimesed, kellega seda jagada.
Ahead lay a new day, new opportunities, and new people with whom to share it.