Maarja kõndis mööda lumiseid tänavaid Tallinnas, tema hingeõhk oli udune ja külm.

Maarja walked through the snowy streets of Tallinn, her breath misty and cold.

Maarja mäletas, kuidas nad koos Piretiga nendel samadel tänavatel jalutasid.

Maarja remembered how she and Piret had walked these very same streets together.

Iga maja oli kaunistatud säravate tuledega, tuues pimedasse talveõhtusse soojust.

Every house was decorated with bright lights, bringing warmth to the dark winter evening.

Maarja oli otsustanud, et see kord tahab ta kinkida midagi, mis oleks nende sõpruse tõeline sümbol.

Maarja had decided that this time she wanted to give something that would be a true symbol of their friendship.

Ta peatus raekoja lähedal, kus nad olid esimest korda uusaastapidustustel käinud.

She stopped near the town hall, where they had attended the New Year's celebrations for the first time.

See oli imeline mälestus.

It was a wonderful memory.

Maarja oli veetnud mitu õhtut, et koostada fotovihikut, kuhu kinnitas pildid nende ühiste aastate meenutustest.

Maarja had spent several evenings putting together a photo album filled with memories from their shared years.

Piltidele lisas ta lühikesi märkusi ja nalju, mis olid ainult neile kahele arusaadavad.

To the pictures, she added short notes and jokes that only the two of them would understand.

"Nii palju mälestusi," mõtles Maarja soojalt, "aga kas see fotoalbum on piisavalt eriline?"

"So many memories," Maarja thought warmly, "but is this photo album special enough?"

Maarja tundis end pisut ebakindlalt.

Maarja felt a bit uncertain.

Teekond, luues seda kingitust, oli olnud täis mälestusi ja emotsioone.

The journey of creating this gift had been full of memories and emotions.

Aga kas Piret hindab seda sellisel moel, nagu Maarja lootis?

But would Piret appreciate it in the way Maarja hoped?

Maarja jõudis lõpuks Pireti maja ette.

Maarja finally arrived in front of Piret's house.

Õhk oli täis naeru ja kauguses kostusid ilutulestiku plahvatused.

The air was filled with laughter, and the distant sound of fireworks explosions.

Külm tuul tõi Maarja mõtetes kaasa muret, et kas tema kingitus on piisavalt hea.

The cold wind brought with it Maarja's worry about whether her gift was good enough.

"Maarja!"

"Maarja!"

Piret avas ukse, tema silmad särasid uue aasta ootuses.

Piret opened the door, her eyes shining with the anticipation of the new year.

"Tere, sõber!

"Hello, friend!

Loodan, et uus aasta toob meile palju rõõmu ja seiklusi!"

I hope the new year brings us lots of joy and adventures!"

Maarja ulatas käega kergelt kõheldes fotovihikule.

Maarja handed over the photo album, hesitantly.

Piret avas selle, ja tema ilme muutus kohe.

Piret opened it, and her expression immediately changed.

Ta sirvis lehti ettevaatlikult, naeratus kasvas laiemaks iga leheküljega.

She flipped through the pages carefully, her smile growing wider with each page.

"See on imeline, Maarja!"

"This is wonderful, Maarja!"

ütles Piret lõpuks liigutatult.

Piret finally said emotionally.

"Ma ei oodanud sellist isiklikku ja kaunist kingitust.

"I didn't expect such a personal and beautiful gift.

See on parim, mis ma iial saanud olen."

It’s the best I've ever received."

Maarja tundis, kuidas jää tema sees murenes.

Maarja felt the ice inside her melt away.

Kõik tema kahtlused hajusid.

All her doubts vanished.

Pireti rõõm oli tõeline.

Piret's joy was genuine.

Maarja mõistis, et tema kingituse ehtsus ja südamlikkus oli tähtsam kui igasugune poest ostetud ese.

Maarja realized that the authenticity and heartfelt nature of her gift were more important than any store-bought item.

Ta õppis, et tõeline sõprus ei vaja materjalset täiuslikkust, vaid südame siirust.

She learned that true friendship doesn't need material perfection, but sincerity of heart.

"Sa meeldid mulle väga," ütles Maarja naeratades, ja tõmbas Pireti kallistusse kinni.

"I like you very much," Maarja said with a smile, pulling Piret into a hug.

Õhtu möödus rõõmurohkes meeleolus, ja Maarja tundis end kindlana.

The evening passed in a joyful spirit, and Maarja felt confident.

Tõeline sõprus ei vajakski muud kui hoolimist ja head mälestust.

True friendship needs nothing more than care and good memories.

Lumi hakkas rahulikult langema, kattes kõik justkui uue alguse puhtusse.

Snow began to fall gently, covering everything as if in the purity of a new beginning.