
Mysterious Signals: A New Year's Naval Mystery Unraveled
FluentFiction - Estonian
Loading audio...
Mysterious Signals: A New Year's Naval Mystery Unraveled
Sign in for Premium Access
Sign in to access ad-free premium audio for this episode with a FluentFiction Plus subscription.
Tallinna meresõjaväebaasi kattis paks lumekiht.
Tallinna naval base was covered by a thick layer of snow.
Õhk oli karge, jahedad tuuled puhusid Läänemere poolelt.
The air was crisp, and cool winds blew from the direction of the Baltic Sea.
Baasis valitses tihe töö, sest valmistuti uusaasta tähistamiseks.
The base was bustling with activity as preparations were being made for the New Year's celebration.
Kuid sidejaamas vilkus pidevalt saladuslik kood, tekitades mureliku meeleolu.
However, in the communication room, a mysterious code kept flashing, creating an anxious mood.
Aksel, hoolikas mereväeohvitser, seisis sidejaama ukse juures.
Aksel, a diligent naval officer, stood by the door of the communication room.
Ta silmad jälgisid murelikult vilkuvat koodi.
His eyes watched the flashing code with concern.
Aksli süda põksus kiiremini kui tavalised uusaastaööd lubaksid.
Aksel's heart beat faster than the usual New Year's nights would allow.
Ta tunnetas, et midagi oli valesti, midagi väga ebatavalist.
He sensed that something was wrong, something very unusual.
„Liisa,“ hüüdis Aksel vaikselt, kui tema kolleeg lähenes.
"Liisa," Aksel called softly as his colleague approached.
„Midagi on valesti.
"Something is wrong.
See kood... see pole tavaline.“
This code... it's not ordinary."
Liisa vaatas rahutult ümber.
Liisa looked around uneasily.
„Mida sa arvad, et me teeme?
"What do you think we should do?
Me peame järgima protokolli.
We have to follow protocol.
Juhan ütleb, et see on lihtsalt tehniline viga.“
Juhan says it's just a technical error."
„Aga kui see ei ole?“ vastas Aksel kiiresti.
"But what if it's not?" Aksel answered quickly.
„Ma tahan teada tõde, ja ma vajan sinu abi.“
"I want to know the truth, and I need your help."
Liisa vaikis hetke, siis noogutas.
Liisa was silent for a moment, then nodded.
„Olgu.
"Okay.
Aga me peame olema ettevaatlikud.“
But we have to be careful."
Nad hiilisid vaikselt mereväebaasi arhiivi.
They quietly sneaked into the naval base's archive.
Aksel vaatas üle õla, veendumaks, et keegi neid ei jälgi.
Aksel glanced over his shoulder to ensure no one was watching them.
Aeg oli napiks jäämas.
Time was running short.
Juhan oli skeptiline, ega uskunud nende muret.
Juhan was skeptical and did not believe in their concern.
Raamatukogu vaikuses uurisid nad vanu kaarte ja andmeid.
In the silence of the library, they examined old charts and data.
Liisa klõbistas targa käega klaviatuuril, samal ajal kui Aksel jälgis koodide jada.
Liisa tapped skillfully on the keyboard while Aksel monitored the sequence of codes.
Higi kogunes ta laubale, kuid ta keskendus.
Sweat gathered on his forehead, but he remained focused.
Nad pidid kiirustama.
They had to hurry.
Lõpuks, pingelise vaikuse sees, kõlas signaal.
Finally, in the tense silence, a signal sounded.
Liisa leidis, mida nad otsisid.
Liisa found what they were looking for.
„See on hädakutsung!“ ütles ta jahedalt.
"It's a distress call!" she said coolly.
„Pärit kadunud allveelaevalt, kummitusmeeskonna hääl!“
"From a missing submarine, the voice of a ghost crew!"
Aksel ei raisanud hetkegi.
Aksel didn't waste a moment.
Ta helistas koheselt Juhanile, kes lähenes juba uksele.
He immediately called Juhan, who was already approaching the door.
„Leitud.
"Found it.
See ei ole viga!“ teatas Aksel.
It's not an error!" Aksel announced.
Juhan peatus, vaatas külmalt, kuid siis noogutas heakskiitvalt.
Juhan stopped, looked coldly, but then nodded approvingly.
„Hästi tehtud, Aksel.
"Well done, Aksel.
Sinu julgus ja kiire mõtlemine on kandidaadid tunnustusele.“
Your courage and quick thinking are candidates for recognition."
Aksel tundis end iseendana.
Aksel felt truly himself.
Ta oli avastanud tõe ja päästnud päeva.
He had uncovered the truth and saved the day.
Ta mõistis, et vahel võis olla tark järgida protokolli, kuid intuitsioon oli väärtuslik.
He realized that sometimes it was wise to follow protocol, but intuition was invaluable.
Uuel aastal tõusis Tallinna mereväebaasis uued lootused.
In the New Year, new hopes rose at the Tallinna naval base.
Aksel pilgutas silmi, lumesadu tema yal, ja teadis, et tema ees on veel palju avastusi.
Aksel blinked, snow falling on him, and knew that many more discoveries lay ahead.