FluentFiction - Estonian

Silent Nights, New Beginnings: A Christmas at the Hospital

FluentFiction - Estonian

16m 12sDecember 4, 2025
Checking access...

Loading audio...

Silent Nights, New Beginnings: A Christmas at the Hospital

1x
0:000:00

Sign in for Premium Access

Sign in to access ad-free premium audio for this episode with a FluentFiction Plus subscription.

View Mode:
  • Haigusmaja oli talvises rahus.

    The hospital was at peace in its winter quiet.

  • Tuhked lumehelbed sadasid lakkamatult, kattes linna õrna valge vaibaga.

    Ashy snowflakes fell incessantly, covering the city with a gentle white blanket.

  • Haigla koridorid helkisid jõulukaunistustes: hõbeniitides jõulutuled ja punased pärjad andsid jaotustele veidi kodust soojust.

    The hospital corridors sparkled with Christmas decorations: Christmas lights on silver threads and red wreaths brought a touch of homely warmth to the wards.

  • Mihkel astus haiglasse sisse, õrnalt närvis ja kergelt põnevil.

    Mihkel entered the hospital, slightly nervous and a bit excited.

  • Ta polnud Toomast näinud sellest ajast, kui sõber vigastusega haiglasse sattus.

    He hadn't seen Toomas since his friend ended up in the hospital with an injury.

  • Panemas oma tööle tihti suuremat rõhku, otsustas Mihkel oma isiklikel suhetel rohkem aega pühendada.

    Often prioritizing his work, Mihkel decided to dedicate more time to his personal relationships.

  • See oli tema uusaastalubadus.

    It was his New Year's resolution.

  • Liis aga oli juba kohal.

    Liis was already there.

  • Ta istus Toomase voodi kõrval, rääkides elavalt, kuidas tema pere jõuludeks valmistus.

    She sat by Toomas's bed, talking animatedly about how her family was preparing for Christmas.

  • Kui Mihkel sisse astus, naeratas ta soojalt: "Tere, Mihkel!

    When Mihkel walked in, she smiled warmly: "Hello, Mihkel!

  • Rõõm sind näha.

    Good to see you.

  • Tule, istu meiega!"

    Come, sit with us!"

  • "Mulle meeldib siin käia," vastas Mihkel, kergelt muheledes, samal ajal, kui ta võttis istekoha.

    "I like coming here," Mihkel replied, with a slight grin, as he took a seat.

  • "Toomas, kuidas siis on?"

    "Toomas, how are you doing?"

  • Toomas naeratas: "Läheb paremaks.

    Toomas smiled: "Getting better.

  • Sa paned mind tahtma kiiremini terveks saada, et saaksime jälle kelgutada, nagu vanasti."

    You make me want to get well faster so we can go sledding like we used to."

  • Kõik naersid.

    Everyone laughed.

  • Aeg möödus kiiresti, ja iga kord, kui Mihkel tagasi tuli, oli Liisil alati lugu rääkida.

    Time passed quickly, and every time Mihkel came back, Liis always had a story to tell.

  • Talle meeldis, kuidas Liis temaga rääkis.

    He liked how Liis talked to him.

  • Ta hakkas end rohkem avama, tunnistades, et peab oma elus prioriteete kohendama.

    He began to open up more, admitting he needed to adjust his priorities in life.

  • Liisile meeldis kuulda, kuidas Mihkel oma tunnetest rääkis, ja nad said kiiresti tuttavaks.

    Liis enjoyed hearing Mihkel talk about his feelings, and they quickly got acquainted.

  • Ühel õhtul, kui laskus paks lumi, jäi Liis haiglasse hilja.

    One evening, when thick snow was falling, Liis stayed late at the hospital.

  • Mihkel oli just lõpetamas oma külastuse, kui märkas teda aknast välja vaatamas, mure oma näos.

    Mihkel was just finishing his visit when he noticed her looking out the window, worry on her face.

  • "Miks sa mures oled, Liis?"

    "Why are you worried, Liis?"

  • küsis Mihkel.

    asked Mihkel.

  • "Ma ei saa sõita.

    "I can't drive.

  • Auto kinni jäänud ja lumesadu liiga tihe," vastas Liis, pilk aknale kinnitatud.

    My car is stuck, and the snowfall is too heavy," Liis replied, her gaze fixed on the window.

  • "Ma viin su koju," pakkus Mihkel, mitte rohkem mõeldes.

    "I'll take you home," Mihkel offered without thinking further.

  • Liis oli tänulik ja nad hakkasid koos liikuma.

    Liis was grateful, and they started moving together.

  • Autosõidu ajal rääkisid nad lugusid oma eludest.

    During the drive, they shared stories of their lives.

  • Oli meeleolukas.

    It was a lively conversation.

  • Mihkel märkas, kui lihtne oli Liisiga suhelda.

    Mihkel noticed how easy it was to communicate with Liis.

  • Nad olid leidnud palju ühist, jagades mälestusi ja unistusi.

    They found much in common, sharing memories and dreams.

  • Kui Mihkel jõudis Liisi maja ette, oli selge, et see sõprus oli midagi erilist.

    When Mihkel arrived at Liis's house, it was clear that this friendship was something special.

  • Nad vahetasid telefoninumbreid ja lubasid kohtuda taas üle jõulupuhkuse.

    They exchanged phone numbers and promised to meet again over the Christmas holidays.

  • Seekord kohviku soojas, mitte haiglas.

    This time in the warmth of a café, not in a hospital.

  • Mihkel tundis end südames rahulikumana.

    Mihkel felt more at peace in his heart.

  • Ta oli avatud ja valmis uuteks seiklusteks, olles leidnud uue sõbra, kellega jagada, mitte ainult rõõme ja muresid, vaid ka igapäevaseid rõõme.

    He was open and ready for new adventures, having found a new friend with whom to share not only joys and concerns but daily pleasures as well.

  • Lumi sadas endiselt, klammerdudes linnale vaikse lubadusena uutele algustele.

    The snow continued to fall, clinging to the city with a quiet promise of new beginnings.

  • Jõulud olid imetlusväärne aeg uute võimaluste loomiseks ja kõige südamlikumateks kingitusteks — sõpruse ja armastuse väärtus.

    Christmas was a wonderful time for creating new opportunities and the most heartfelt gifts—the value of friendship and love.

  • Ja just seda oli Mihkel saanud.

    And that was exactly what Mihkel had received.