FluentFiction - Estonian

Healing in Tallinn: Siblings' Journey Through Grief

FluentFiction - Estonian

14m 38sNovember 23, 2025
Checking access...

Loading audio...

Healing in Tallinn: Siblings' Journey Through Grief

1x
0:000:00

Sign in for Premium Access

Sign in to access ad-free premium audio for this episode with a FluentFiction Plus subscription.

View Mode:
  • Ema lahkumine oli muutnud nende elu.

    The departure of their mother had changed their lives.

  • Maarika, Kaspar ja Liina sammusid vaikselt läbi Tallinna Botaanikaaia.

    Maarika, Kaspar, and Liina walked quietly through the Tallinna Botaanikaaed.

  • Sügis oli toonud lehed kuldseks ja oranžiks.

    Autumn had turned the leaves golden and orange.

  • Maarika otsustas, et täna on päev, mil nad räägivad.

    Maarika decided that today would be the day they talk.

  • Ta tundis vastutust.

    She felt responsible.

  • Ta soovis olla tugev, kuid teadis, et ei saa seda üksi teha.

    She wanted to be strong, but she knew she couldn't do it alone.

  • "Nii ilus koht," ütles Liina, naeratades, kuid Kaspar ei vastanud.

    "Such a beautiful place," said Liina, smiling, but Kaspar didn't respond.

  • Tema vaikimine oli kõnekas.

    His silence was telling.

  • Maarika teadis, et Kaspar kannatas.

    Maarika knew that Kaspar was suffering.

  • Kuid ta teadis ka, et ta ei saa sundida venda avama oma südant.

    But she also knew she couldn't force her brother to open his heart.

  • Ta pidi leidma viisi, kuidas vestlust alustada.

    She had to find a way to start the conversation.

  • Läheduses olev järv helkis sügispäikeses.

    The nearby lake glimmered in the autumn sun.

  • Maarika peatus ja pöördus teiste poole.

    Maarika stopped and turned to the others.

  • "Kas mäletate, kuidas me siia koos emaga tulime?

    "Do you remember how we came here with mom?

  • Ta armastas seda aeda."

    She loved this garden."

  • Kaspar pööras pilgu järvele, meenutades minevikku.

    Kaspar turned his gaze to the lake, reminiscing about the past.

  • "Ja kuidas ta alati naeris, kui lehti tuule käes tiirlemas nägi."

    "And how she always laughed when she saw the leaves swirling in the wind."

  • Liina tundis, et on õige hetk.

    Liina felt it was the right moment.

  • "Viskan tüki leiba!"

    "I'll throw a piece of bread!"

  • hüüdis Liina ja viskas leivatüki järve, meenutades vanu aegu, kui nad veel toitsid kalu.

    exclaimed Liina and tossed a piece of bread into the lake, recalling the old times when they used to feed the fish.

  • See lihtne tegevus tõi korraks naeratuse nende nägudele.

    This simple action brought a brief smile to their faces.

  • Kuid liikus ka valu.

    But there was also pain.

  • "Kuidas sa saad nii rõõmus olla?"

    "How can you be so cheerful?"

  • küsis Kaspar Liina käest, kuuldes süüdistust enda hääles.

    asked Kaspar, hearing the accusation in his voice.

  • "Mina ei suuda."

    "I can't."

  • Liina keskendus vennale, püüdes mõista.

    Liina focused on her brother, trying to understand.

  • Maarika astus Kaspari kõrvale.

    Maarika stood beside Kaspar.

  • "Me kõik leiname erinevalt.

    "We all mourn differently.

  • Aga me peame tunnistama oma tundeid, Kaspar."

    But we must acknowledge our feelings, Kaspar."

  • Kaspar tundis lõpuks turvatunnet.

    Kaspar finally felt secure.

  • Tema kaitse murenema ning pisarad voolasid vabalt.

    His defenses crumbled, and tears flowed freely.

  • "Tunnen süüd, et ei olnud tema juures, kui teda vajati."

    "I feel guilty that I wasn't there when she needed me."

  • Maarika võttis venna käe oma pihku.

    Maarika took her brother's hand in hers.

  • "See ei olnud su süü.

    "It wasn't your fault.

  • Keegi ei saa kõike õigesti teha.

    No one can do everything right.

  • Ema armastaks meid ikka."

    Mom would still love us."

  • Nad istusid vaikides.

    They sat in silence.

  • Pisarad asendusid mõistmisega.

    Tears were replaced by understanding.

  • Liina, nähes hetke muutust, hakkas puulehti kohendama kas vitsaks.

    Liina, seeing the shift in the moment, began to arrange leaves into a wreath.

  • "Vaadake, lehekranss!

    "Look, a leaf crown!

  • Sobib uue alguse sümboliks."

    It fits as a symbol of a new beginning."

  • Naer tuli neist raske, kuid tõeline.

    Their laughter was hard but genuine.

  • See oli nende esimene samm edasi.

    It was their first step forward.

  • Maarika mõistis, et tuge ei saa üksi kanda.

    Maarika realized that strength couldn't be carried alone.

  • Kaspar õppis, et oma muret jagades võib kergemaks minna.

    Kaspar learned that sharing his troubles could bring relief.

  • Liina leidis ennast uuesti pere juurde kuulumas.

    Liina found herself belonging to the family once again.

  • Sügis oli lehtede langemise aeg, kuid iga langetud leht lubas ka uusi kevadel.

    Autumn was a time for leaves to fall, but every fallen leaf promised new ones in spring.

  • Ja samamoodi tõotas see päev neile uut algust.

    And in the same way, this day promised them a new beginning.