Tartu Ülikooli botaanikaaed säras sügiseses valguses.

The Tartu Ülikooli botanic garden glowed in the autumn light.

Lehed kahanesid puude otsast alla, kattes teerajad põnevate värvidega.

Leaves fell from the trees, covering the paths with fascinating colors.

Kaarel jalutas aeglaselt mööda radu, taskus märkmete vihik, milles ta kirjutas üles taimi ja nende omadusi.

Kaarel walked slowly along the paths, a notebook in his pocket where he wrote down plants and their characteristics.

Ta oli alati tundnud kirge looduse vastu ja botaanika leidis tema südames kindla koha.

He had always felt a passion for nature, and botany held a firm place in his heart.

Täna toimus botaanikaaias sügisfestival.

Today, the botanic garden hosted an autumn festival.

Päikesekiired paistsid mõõdukalt läbi külma õhu, jättes maailma kuldseks ja soojaks, hoolimata jahedusest.

Sunrays shone gently through the cold air, leaving the world golden and warm despite the chill.

Kaarel peatus letikese ees, kus olid välja pandud sügispärjad.

Kaarel stopped at a stand where autumn wreaths were displayed.

Need olid meisterdatud kollastest ja oranžidest lehtedest ning okaspuuokstest.

These were crafted from yellow and orange leaves and conifer branches.

Leti taga seisis Liina.

Behind the stand stood Liina.

Ta naeratas kõigile, kes peatusid tema toodangut uudistama.

She smiled at everyone who stopped to admire her products.

Tema sõber Mari jutustas Liinale, kuidas need pärjad toovad sügise ilu igasse koju.

Her friend Mari told Liina how these wreaths bring the beauty of autumn into every home.

"Mulle meeldivad need pärjad," ütles Mari vaikselt.

"I like these wreaths," said Mari quietly.

Liina noogutas, tänulik oma sõbra toetuse eest.

Liina nodded, grateful for her friend's support.

Kaarel tundis närvilisuse tõusvat.

Kaarel felt a rise of nervousness.

Ta tahtis läheneda, kuid tema häbelikkus kammitses.

He wanted to approach, but his shyness restrained him.

Ta teadis siiski, et siia tulles otsis ta kedagi, kes jagaks temaga sama huvi taimede vastu.

Still, he knew that by coming here, he was looking for someone who shared his interest in plants.

"Nüüd või mitte kunagi," mõtles Kaarel.

"Now or never," thought Kaarel.

Kogudes kogu oma julguse, astus Kaarel Liina juurde.

Gathering all his courage, Kaarel approached Liina.

"Tervitus!"

"Hello!"

ütles Kaarel, häbelikkus pigistatuna tema häälest.

said Kaarel, his shyness evident in his voice.

"Need pärjad on ilusad.

"These wreaths are beautiful.

Kas sa räägiksid mulle, kuidas sa neid teed?"

Could you tell me how you make them?"

Liina pöördus tema poole särava naeratusega.

Liina turned to him with a bright smile.

"Aitäh!

"Thank you!

Ma kasutan kohalikke materjale.

I use local materials.

Kõik need lehed ja oksad on korjatud siit botaanikaaiast," selgitas Liina innukalt.

All these leaves and branches are collected from right here in the botanic garden," Liina explained eagerly.

"Kas oled taimede sõber?"

"Are you a friend of plants?"

Kaarel noogutas.

Kaarel nodded.

"Jah, botaanika on minu eriala ülikoolis.

"Yes, botany is my major at university.

Mulle meeldib loodus ja taimed."

I love nature and plants."

Liina silmad läksid särama.

Liina's eyes lit up.

"See on suurepärane!

"That's wonderful!

Võib-olla saad mulle kunagi rohkem taimede kohta rääkida," pakkus ta.

Maybe you can tell me more about plants sometime," she suggested.

See lause andis Kaarelile kindlust juurde.

This sentence gave Kaarel more confidence.

Nad vestlesid veel mitmeid minuteid taimede mitmekesisuse ja sügise ilu üle.

They conversed for several minutes about the diversity of plants and the beauty of autumn.

Mari, nähes, et vestlus kulges, tõmbus viisakalt eemale, andes neile privaatsust.

Mari, seeing that the conversation was going well, gracefully stepped back to give them privacy.

Enne kui Kaarel lahkus, vahetasid nad telefoninumbreid.

Before Kaarel left, they exchanged phone numbers.

Kaarel tundis ennast enesekindlamana, kui polnud kunagi varem.

Kaarel felt more confident than ever before.

Ta oli teinud esimese sammu ja leidnud inimese, kellega tal olid ühised huvid.

He had taken the first step and found someone with whom he shared common interests.

Sügisepäike paistis nende peale, lubades uut ja lootusrikast algust.

The autumn sun shone upon them, promising a new and hopeful beginning.