Lahemaa rahvuspark oli täis sügisvärve.

Lahemaa National Park was full of autumn colors.

Maarja ja Taavi armastasid looduses matkamas käia.

Maarja and Taavi loved hiking in nature.

Nende jalge all krõbisesid oranžid ja punased lehed.

Orange and red leaves crunched under their feet.

Maarja tundis, kuidas sügisõhk täitis tema kopsud värske kargusega.

Maarja felt how the autumn air filled her lungs with fresh crispness.

„Vaata, kui ilus kõik on!

"Look how beautiful everything is!"

” hüüdis Maarja, osutades mäe tippu, kus puud olid nagu leekides.

exclaimed Maarja, pointing to the top of the hill where the trees looked like they were on fire.

„Ma tahan kindlasti üles minna ja vaadet näha.

"I definitely want to go up and see the view."

”Taavi vaatas sõpra murelikult.

Taavi looked at his friend worriedly.

„Maarja, rada on kõvasti kivine ja sul on jalavigastus.

"Maarja, the trail is very rocky, and you have a leg injury.

Kas oled kindel, et jalg vastu peab?

Are you sure your leg will hold up?"

”Maarja turtsatas.

Maarja snorted.

„Ah, olen kindel!

"Oh, I'm sure!

Ma ei jäta seda võimalust kasutamata!

I won't miss this opportunity!"

”Nad jätkasid aeglaselt teekonda.

They continued their journey slowly.

Maarja lonkas ja hoidis jalast.

Maarja limped and held her leg.

Möödusid minutid, kuid tee muutus järsemaks ja kivisemaks.

Minutes passed, but the path became steeper and rockier.

Ühel hetkel, kui Maarja astus valesti, tundis ta teravat valu.

At one point, when Maarja stepped incorrectly, she felt a sharp pain.

Ta langes kivi peale istuma.

She fell onto a rock to sit.

„Maarja, sa pead oma jalga säästma,” ütles Taavi pehmelt, istudes tema kõrvale.

"Maarja, you need to rest your leg," said Taavi softly, sitting down next to her.

„Ma tean, et vaade on oluline, aga kas see on nüüd väärt riski?

"I know the view is important, but is it worth the risk right now?"

”Maarja vaatas puudelsätendavale vaatele kauguses, kuid oma südames teadis, et Taavil on õigus.

Maarja looked at the sparkling view beyond the trees, but in her heart, she knew Taavi was right.

Ta ohkas.

She sighed.

„Ma arvan, et sa oled õige,” ütles ta lõpuks.

"I think you're right," she finally said.

„Sellel aastal me ei jõua tippu, aga kindlasti tuleme järgmisel sügisel tagasi.

"We won't reach the top this year, but we'll definitely come back next fall."

”Taavi naeratas.

Taavi smiled.

„Sinu jalale on nüüd puhkus parem.

"Rest is better for your leg now.

Tule, me läheme tagasi ja soojendame ennast mõnes hubases kohvikus.

Come on, let's go back and warm up in a cozy café."

”Need kaks sõpra hakkasid aeglaselt tagasi kõndima, tuules sahisevaid lehti kuulates.

The two friends began to walk back slowly, listening to the rustling leaves in the wind.

Maarja õppis, et mõnikord on vaja oma keha kuulata ja ohutus on tähtsam kui ühe hetkeline vaade.

Maarja learned that sometimes you need to listen to your body and safety is more important than a momentary view.

Järgmisel sügisel naasevad nad paremaks matkaks.

Next fall, they will return for a better hike.

Ja seekord teevad nad seda ettevaatlikumalt.

And this time, they will do it more cautiously.