
Mystery in Tallinn: Unveiling Secrets on Jaanipäeva Night
FluentFiction - Estonian
Loading audio...
Mystery in Tallinn: Unveiling Secrets on Jaanipäeva Night
Sign in for Premium Access
Sign in to access ad-free premium audio for this episode with a FluentFiction Plus subscription.
Tallinna Vanalinn ärkas Jaanipäeva hommikul särades.
Tallinna Vanalinn awoke on Jaanipäeva morning, shining brightly.
Inimesed nautsid päikest ja kandsid lillepärgasid.
People enjoyed the sun and wore flower crowns.
Maarika, kes armastas kunsti, seisis Raekoja platsi serval.
Maarika, who loved art, stood at the edge of Raekoja plats.
Ta vaatas murelikult ümberringi.
She looked around worriedly.
Ta oli kuulnud, et haruldane Eesti kunstiteos oli kadunud.
She had heard that a rare Estonian artwork had gone missing.
Näitus oli tema südameasi.
The exhibition was her heart's mission.
Tahtis selle iga hinna eest tagasi saada.
She wanted to retrieve it at any cost.
Raimo, kohalik giid, rääkis turistidele Tallinna müütidest.
Raimo, a local guide, was telling tourists about Tallinn's myths.
Tema vaimustus linna legendidest oli nakkav.
His enthusiasm for the city's legends was contagious.
Raimo arvas, et igal kivivoodril on oma lugu.
Raimo believed that each stone facade had its own story.
Maarika lähenes talle ning rääkis, mis oli juhtunud.
Maarika approached him and shared what had happened.
"Raimo, mul on vaja su abi," ütles Maarika.
"Raimo, I need your help," said Maarika.
"Nagu saladus südames," vastas Raimo naeratades.
"Like a secret in the heart," Raimo replied with a smile.
Ta oli valmis seiklema ühes linna vanade tänavate saladustega.
He was ready to explore the mysteries of the city's old streets.
Maarika teadis, et vajab veel abi.
Maarika knew she needed more help.
Ta meenutas Heinot, pensionil detektiivi.
She remembered Heino, a retired detective.
Heino veedab palju aega Kadrioru pargi varjus, kus mõtles vana kraaksaia varjus oma elatud elule.
Heino spent much of his time in the shadows of Kadrioru park, reflecting on his life under the old oak fence.
Maarika leidis ta puu all, ajaleht käes ja rahulolev ilme näol.
Maarika found him under a tree, newspaper in hand and a content expression on his face.
"Saame üheskoos viimase mõistatuse lahendada?"
"Shall we solve one last puzzle together?"
küsis Maarika.
asked Maarika.
"Viimane kord," nõustus Heino.
"One last time," agreed Heino.
"Minu vanad luud ikkagi igatsevad tegutsemist."
"My old bones still yearn for action."
Nad kogunesid Raekoja platsil.
They gathered at Raekoja plats.
Linn oli täitunud Jaanipäeva meluga.
The city was filled with the bustle of Jaanipäeva.
Kõikjal olid laternad ning tänavad sumisesid elust.
Lanterns were everywhere, and the streets buzzed with life.
Koos astusid nad vanalinna kivist labürinti.
Together they stepped into the stone labyrinth of the old town.
Õhtu edenedes viis Raimo nad kitsukesse kõrvaltänavasse, kus nad märkasid, et keegi liikus kiiresti varjudes.
As evening progressed, Raimo led them into a narrow side street, where they noticed someone moving swiftly in the shadows.
Heino terav silm tabas midagi kahtlast mehes, kes kandis pikka kasukat, vaatamata sooja suveõhtule.
Heino's sharp eye caught something suspicious about a man wearing a long coat despite the warm summer evening.
Nad järgnesid, jälgides ettevaatlikult, kuni jõudsid väikese väravani.
They followed cautiously until they reached a small gate.
Mees püüdis väravast väljuda, kuid Maarika peatas ta.
The man tried to exit through the gate, but Maarika stopped him.
"Mis sul siin on?"
"What do you have here?"
küsis Maarika.
asked Maarika.
Mees üritas paotada ust, kuid Raimo ja Heino piirasid ta ümber.
The man attempted to open the door, but Raimo and Heino surrounded him.
Maarika tõmbas ettevaatlikult varanduse kuisuse kõrvaneest.
Maarika carefully pulled the valuable artifact from his pocket.
Seal oli peidetud kunstiteos, osavalt festivali propina maskeeritud.
The artwork was cleverly disguised as a festival prop.
"Nii ilus ja kaval," mõtles Maarika, hoides käes meistriteost.
"So beautiful and cunning," thought Maarika, holding the masterpiece in her hands.
Linna jaaniõhtu jätkus, kuid Maarika teadis, et muuseumi ridades oli midagi mäda.
The city's Jaaniõhtu continued, but Maarika knew something was amiss within the museum's ranks.
Ta otsustas uurida põhjalikumalt.
She decided to investigate further.
Ja tõesti, Maarika leidis tõendid vandenõust muuseumis, soov disikrediteerida näitust.
And indeed, Maarika found evidence of a conspiracy within the museum, aiming to discredit the exhibition.
Maarika naeratas oma avastuse üle.
Maarika smiled at her discovery.
Ta oli õppinud usaldama oma instinkte ja väärtuslikke sõpru.
She had learned to trust her instincts and her valuable friends.
Tallinnas särasid tuled, ja Maarika tundis, et näituse väärt oli kindlustatud.
The lights shone brightly in Tallinn, and Maarika felt that the value of the exhibition was secured.
Jaanipäeva öö, täis tähtede sära ja lootust homsesse päeva.
Jaanipäeva night, full of starry sparkle and hope for the day ahead.