Kevadises Tallinna vanalinnas sädeles päike sillutatud tänavakividel.

In the springtime Tallinna Old Town, the sun shimmered on the cobbled streets.

Õhk oli täis värvilisi tulpe ja värskete saiakeste hõngu, mida müüdi läheduses asuvates kohvikutes.

The air was filled with the scent of colorful tulips and fresh pastries sold at nearby cafes.

Kertu seisis suure puu all, mis just äsja rohelistesse pungadesse puhkenud oli, ja vaatas, kuidas rahvas mööda kiirustas.

Kertu stood under a large tree that had just burst into green buds, watching people hurry by.

Täna oli emadepäev.

Today was Mother's Day.

Kertu tahtis kogu südamest, et see päev oleks eriline.

Kertu wanted with all her heart for this day to be special.

Kertu, Mati ja Liis, kes olid teda vaarsti ootamas, polnud kaua aega kohtunud.

Kertu, Mati, and Liis, who were expecting her soon, hadn't met for a long time.

Kõik olid oma tegemistega hõivatud.

Everyone was busy with their own affairs.

Kertu aga oli teinud suure otsuse - jätta maha oma kindel töö ja pühenduda kunstile.

Kertu, however, had made a big decision—to leave her secure job and dedicate herself to art.

Ta kartis, kuidas tema ema, Liis, sellele reageerib.

She was afraid of how her mother, Liis, would react.

Liis olevat alati uskunud, et stabiilne töö on elus kõige olulisem.

Liis had always believed that a stable job was the most important thing in life.

Kertu jalutas Raekoja platsi poole, kus tema perekond temaga kohtuma pidi.

Kertu walked towards Raekoja plats, where her family was supposed to meet her.

Vanalinna romantiline ja nostalgiline õhkkond veeres üle nagu pehme pilv, täites tema südant rahuga ja samas muredega.

The romantic and nostalgic atmosphere of the Old Town drifted over her like a soft cloud, filling her heart with peace and at the same time with worries.

Kaua ta pidi oma saladust kandma?

How long would she have to carry her secret?

Kas täna oli õige päev sellest rääkida?

Was today the right day to talk about it?

Kertu nägi Matit ja Liisi juba eemalt lehvitamas.

Kertu saw Mati and Liis waving from afar.

Ta naeratas ja kiirendas sammu.

She smiled and quickened her pace.

Peale kallistusi ja naeru suundusid nad kõik vanalinna kitsastele tänavatele jalutama.

After hugs and laughter, they all headed to stroll the narrow streets of the Old Town.

Emadepäeva puhul oli linn täis emmesid ja lapsi, kes tõid endale ja oma lähedastele rõõmu.

On Mother's Day, the city was full of mothers and children bringing joy to themselves and their loved ones.

Kui nad jõudsid ühte vaiksemasse ja pehmemasse tänavanurka, tundis Kertu, et see hetk oli käes.

When they reached a quieter and softer street corner, Kertu felt that the moment had come.

„Ema, mul on üks asi, mida ma tahan sinuga arutada,“ alustas ta väriseva häälega.

"Mom, there's something I want to discuss with you," she started with a trembling voice.

Liis vaatas tütrele pikksilmadeisse.

Liis looked into her daughter's eyes.

„Muidugi, kallis.

"Of course, dear.

Mis on?

What is it?"

“ vastas ta rahulikult.

she replied calmly.

Kertu seisis hetkeks õhus, hirm tumestamas tema meelt, kuid siis tundis ta, kuidas üle keha voolas julgus.

Kertu stood for a moment in suspense, fear clouding her mind, but then she felt courage flowing through her.

„Ma lahkun oma töökohalt.

"I am leaving my job.

Ma tahan pühenduda kunstile.

I want to dedicate myself to art."

“Liis vaatas talle üllatunult, kuid naeratas siis leebelt.

Liis looked at her in surprise, but then smiled gently.

„Ma mõistan, Kertu,“ ütles ta vaikselt.

"I understand, Kertu," she said quietly.

„Ma olin kunagi samasuguses olukorras.

"I was once in a similar situation.

Oleksin soovinud, et oleksin julgenud oma unistusi järgida.

I wish I had dared to follow my dreams."

“Kertu tundis äkitselt, kuidas kartused kadusid ning kogu mure sulas armastuseks.

Kertu suddenly felt her fears disappear, and all worries melted into love.

Ema toetus andis talle kindlustunde.

Her mother's support gave her confidence.

See päev Tallinna vanalinnas, päikesepaistes ja kevadlillede keskel, muutus nende jaoks unustamatuks.

That day in Tallinna Old Town, amidst the sunshine and spring flowers, became unforgettable for them.

Pärast jalutuskäiku nad istusid kohvikus, jõid teed ja rääkisid oma unistustest.

After the walk, they sat in a café, drank tea, and talked about their dreams.

Sellel emadepäeval õitses mitte ainult Tallinnas kevad, vaid ka Kertu ja Liisi suhted.

On this Mother's Day, not only did spring blossom in Tallinn, but so did Kertu and Liis's relationship.

Miski oli muutunud - see oli usaldus ja kindlustunne, mida Kertu emalt leidis.

Something had changed—it was the trust and confidence Kertu found in her mother.